Punutud kaltsuvaip

Tekkis ootamatult soov midagi lahedat teha. Mu õde Soomest, kes oma perega kord aastas külla tuleb, toob alati kaasa 1–2 kilekotitäit kaltsu. Seekord leidus kotis hulganisti suuri ja värvilisi T-särke.

Hakkasingi kohe tegutsema. Lõikasin T-särgid umbes 3 cm laiusteks ribadeks ning tegin otstesse sälgud, et neid omavahel ühendada.

Kui ribad olid valmis, hakkasin neist punupatsi punuma. Alustuseks võtsin kolm riba ja ajasin ühe riba korraga kahe sälgu kaudu läbi, et moodustada algus. Edasi ühendasin ribasid järjest juurde ja punusin seni, kuni materjal otsa sai. Lõpetuseks õmblesin otsa kinni, et pats lahti ei hargneks. Pikast patsist kerisin suure kera.

Ühest suurest T-särgist sai üks ühevärviline kera, väiksematest aga kirju. Kõige mugavam on kasutada suuremaid T-särke – nii on vähem ühendamist. Alates L-suurusest on need juba väga sobivad.

Eeltöö võttis rohkem aega kui vaiba enda tegemine. Kuigi poodides on saadaval valmis kaltsuribade kerad, tähendab see ka lisakulu. Mina eelistasin kulusid vältida ja valisin veidi aeganõudvama tee.

Valmis patsikerasid hakkasin soovitud kujul kokku sättima. Õmblesin need käsitsi kapronniidiga – ühest kerast kujunes üks väike ümmargune vaibake. Nii tegin iga keraga eraldi. Lõpuks sain mitu väikest ümmargust vaibakest, mida hakkasin omavahel kokku sobitama ja kokku õmblema.

  

Õmblusmasinaga saaks töö kindlasti kiiremini valmis, kuid selleks on vaja masinat, mis suudab paksu materjali õmmelda.

Vaiba servad ja ääred heegeldasin paksu, kareda maavillase lõngaga. Ääre kaunistamisel kasutasin oma fantaasiat.

  Pere ja muude toimetuste kõrvalt valmis vaip umbes kolme nädalaga. Kui oleks rohkem aega olnud, oleks töö saanud valmis ka 1–1,5 nädalaga.

Päikest!