Lustakad päkapikud

Jõuluaeg on ikka selline aeg,et tahaks midagi ägedat ja lustakat teha. Laste mänguasjade hulgast leidub tihti sellist kraami, millel otstarve puudub. Tuligi mõte pinteresti külastada, et mida huvitavat sealt leidub. Lõpmata ideid ja muid lihtsaid nippe, mille peale ise kohe ei tuleks. Leidsingi midagi analoogset üllatusmunade kohta. Endal tuli mõte teha päkapikke.
  Idee sündis 2014a jõulukuul.

Asusingi nokitsema. Võtsin lõnga, mis sobis heegelnõel nr 3- ga. Kõik oleneb lõngast ja heegelnõelast, siis on ka vastav silmuste(silmade) arv. Alguses ikka proovisin, et saaks õige suurus. Üllatusmuna peab hästi sobima heegeldatud ümbrisesse.

Alustuseks võtsin 8 silma, siis heegeldasin 18 kinnissilmusest esimese rea. Teise reaga kasvatasin 7 kinnissilmust juurde. Kokku tuli 25 kinnissilmuste arvu. Heegeldasin juurde 6-7 rida samas kontrollides, kuidas muna sisse passib.

 Mütsi ääre moodustamisel heegeldasin valge lõngaga 5 kinnissilmust siis seejärel 20 õhksilmust. Edasi heegeldasin nii nagu eespool mainitud, vahepeal lõngavärvi vahetades valgelt punasele. Mütsi suurus ja valge äär oleneb juba oma fantaasiast.

Kui üllatusmunale sai ümbris valmis siis tegime talle näo. Silmad ja nina on tehtud katki läinud kaelaehetest. Suu on nõelutud punasest lõngast. Mõnedel on juuksedki pähe tehtud.
Kui päkadest ainult lauakaunistusi soovitakase teha siis ei ole ripatsit vaja teha. Ripatsite puhul kasutasin meelega lõnga, et väikesed lapsed saaksid paremini kuuske kaunistada. Niidi kasutamisel ei paista see peaaegu üldse silma.

 Sellised lustakad päkapikud sobivad, kas kallima või sõbra kingikarbiks, lauakaunistamiseks, kuuse külge või ukse kohale riputamiseks.

 Üllatusmune koguma ja laske ideedel lennata!

2 motiivist vaipkatet

Ämmalt saadud maavillased lõngad olid suht karedad ja ei leidnud muud rakendust, kui teha nendest vaipkatted. Ei raatsinud minema visata ega ka koidel niisama järada lasta.
Sõrmed hakkasidki juba sügelema heegeldamise  järele.

Muster on mõlemal vaipkattel sama ja on samuti pinterestist leitud. Mustril on ringide arv 4 aga mina tegin 6. Kinnissilmuse asemel heegeldasin ühe kordse sambaga, et pisut suurem motiivi tükk tuleks.

Tükid valmis siis taas neid kokku sättima. Seekord siis sellise kujuga.

Sobivad voodi ette- kõrvale, katteks, kuhugi istumise alla või hoopis lemmiklooma asemeks.

WC vaip motiividest

WC põrandale üks nägus vaibake. Tunduski see põrand enne kuidagi lage ja igav :).

Muster on võetud pinterestist. Ääreheegeldused ja teised motiiviservad on roosaga. Minu motiivid ei asetse nii nagu mustriskeemil näha on ja seega roosaga tehtud heegeldused on mu omanägemise järgi ka muudetud. 

Motiive sai kokku 18, mida hakkasin vaibaks kokku sättima.

Päris armsake sai.
Head järgiproovimist!

Punutud kaltsuvaip

Tekkis ootamatult soov midagi lahedat teha. Õde soomest oma perega, kes meid aastas korra külastab toob alati 1-2 kilekotitäis kaltsu. Seekord leidus kotis hulganisti suuri,vanu värvilisi T- särke.
 Hakkasingi kohe tegutsema. T-särkidest ekseldasin 3 cm laiused ribad ja otstesse tegin sälgun, et neid omavahel ühendada.

Kui ribade ja sälgutamisega ühele poole sain hakkasin ribadest punupatsi punuma. Esmalt võtsin 3 riba ja ajasin ühe riba kahest ribasälgust korraga läbi, et moodustada tipp. Kord ühendasin ribasi üksteise otsa ja siis jälle punusin seni, kuni ribad otsa said. Õmblesin otsa kinni, et pats lahti hargnema ei hakkaks. Pikast patsist sai suur kera.

Ühest suurest T- särgist sai 1 ühevärviline kera. Väiksematest T- särkidest sai kirju kera. Kõige parem on teha suurtest T- särkidest, vähem on ribade ühendamist. L- suurusest alates on ideaalne.
Eeltööle kulus rohkem aega kui vaiba punumisele või heegeldamisele. Poodides on saadaval kaltsuribadest kerasid ja muidugi tuleb sellevõrra ka rahakotti kergedada. Mina eelistasin kulusid mitte teha ja valisin enda jaoks tülikama ja vaevanõudva tee.

Punutud keradest hakkasin oma soovikohaselt vaiba kuju moodustama. Õmblesin käsitsi kapronniidiga, nii et ühest kerast sai 1 väike ümmargune vaibake ja nii toimisin iga keraga. Lõpuks sai mitu pisikest ümmargust vaibakest. Õmblusmasinaga tehes saaks jällegi hulga kiiremini tehtud aga selleks peaks ka väga hea õmblusmasin olema, mis paksu materjali õmbleks.

 Vaibakesi hakkasin omavahel kokku sobitama ja üksteise külge õmblema.

Servad ja ääred heegeldasin paksu,kareda maavillase lõngaga. Ääre kaunistamisel kasutasin oma fantaasiat.

 Pere ja muude toimetuste kõrvalt sai vaip valmis 3 nädalaga. Arvan, et kui muid asjatoimetusi poleks olnud siis oleks valmis saanud 1-1,5 nädalaga.

Päikest!

Heegeldatud kaltsuvaip

Tegelikult on ju igal asjal oma tekkimise lugu. See vaip sündis kuhjunud kaltsude tõttu. Ämma käestki sain kaltsu juurde ja eks igal räbalal ole ka oma ajalugu.

Mõte tuligi teha üks korralik suur, paks ja raske vaip. Vaiba mõte ja tegu sündis rohkem kui 3 aastat tagasi.
 Esmalt lõikasin rõivaese korralikult lahti, et oleks lihtsam ribadeks lõigata. Ribade laius olenes juba räbalakanga paksusest. Õhema riide laius oli 4-5 cm ja paksema riide laius oli 1,5-2 cm. Selle vaiba sisse läks peaaegu igasugune riie. Kokku läks 6 kilekotitäis ribadeks lõigatud kaltsu.

Ribade otstesse tuli teha sälk, et neid saaks omavahel ühendada. Kui juppmaad ühendatud siis kerisin keraks.

 Kui 2-3 kera valmis sai vaipa heegeldama hakata. Vaiba esimene ja viimane rida on heegeldatud 1 x sambaga ja ülejäänud read kinnissilmusega.

Oma kogemusest võin öelda, et lihtsam on vaipa teha enam- vähem ühesuguse materjaliga riidest.Heegelnõela meisterdasin ise kuna toonakord poest ei leidnud nii suure nr- ga heegelnõela, mis mulle vaja läks.

Aega kulus selle vaiba tegemisele päris kaua. Pere ja muude toimetuste kõrvalt suht keeruline kiiresti valmis saada. Enne lapse sündi sai vaip valmis. Nüüdseks kaunistab see vaip ülemise( teise) korruse toa põrandat.

Vaiba suuruseks tuli 214 x 308cm

Head pealehakkamist!

2 kotttooli

Rohkem kui kahe aasta eest sündisid kaks lahedat kotttooli. Sai pikalt mõeldud, et mida lastele jõuludeks kinkida. Pinterest on tohutute ideede ja näpunäidetega koht. Sealt ma leidsin mitmeid erinevaid kotttoole ja nende tegemisviise.

Minu tehtud kotttoolidele läks vaja ehitustöödest järgi jäänud peno, mida tuli sõrmede vahel ära pudistada.

Suurema koti tegemisele kulus u 10 kilekoti täis penopudi. Aluskoti tegemiseks kasutasin, külgedele ja põhja koormakile. Pealispind on vanast voodilinast. Vana voodilina ei tohi olla liiga rabe või kulunud, et istumise või laste hüppamise all ära ei laguneks.

•  Pealmine riie ehk siis kate aluskotile on tugevast mööbliriidest. Võib kasutada ka mõnda teist tugevat riiet nt nagu teksa, nahk, mantliriie vmi tugev riie. Iludetailideks kasutasain fliisriiet.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

Jõulude aeg on kingituste aeg ja rahakotile paneb ikka korraliku põntsu. Nendele kotttoolidele ei kulunud mul sentigi, kulus ainult oma aeg. Saadaolev materjal oli mul õnneks olemas.
Õmblemisele ei kulunudki teab mis aeg aga peno pudistamisele läks küll kordades rohkem.

Kellel huvi pakkus ja soovib järgi proovida siis soovin edu!

Päikest!